Ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni andmetel kannatab joodipuuduse all üle 1,5 miljardi inimese ning ligi pool Euroopa rahvastikust tarbib seda liiga vähe. Ometigi on jood ülioluline immuunsüsteemi käivitaja – ilma joodita ei hakka see lihtsalt tööle. Joodi ei saa millegagi asendada, see on meile sama vajalik kui õhk ja vesi.

Jood mängib asendamatut rolli ka meie aju, lihaste, südame, neerude ning ajuripatsi arengus. Selle kestev defitsiit mõjub laastavalt väikelaste organite ja vaimsete võimete arengule, samuti kasvule, mistõttu peetakse joodipuudust igati õigustatult üheks kõige tõsisemaks toitainepuuduseks maailmas.

Joodi seitse ametit

Joodi üheks ülesandeks on toota kilpnäärmehormoone. Nende hormoonide kaudu mõjutab ja reguleerib jood meie kasvu, metabolismi, paljunemisvõimekust, kehatemperatuuri ja biokeemilisi reaktsioone. Lisaks aitab jood omastada vitamiine ja mineraale, normaliseerida seedefunktsioone, parandada mälu ning tähelepanuvõimet, samuti juuste, naha ja küünte struktuuri.

Joodipuuduse tagajärjeks on kilpnäärme alatalitus ehk hüpotüreoos, millest võib edasi areneda struuma ehk suurenenud kilpnääre. Kilpnäärme alatalitluse tüüpilisteks sümptomiks on kehatemperatuuri langus, lisaks kimbutavad sageli üldine väsimus ja kaalutõus.

Kuna vanusega maohappesus tõuseb ja ensüümide tootmine väheneb, on eakamatel joodi imendumisega suuremaid probleeme. Kuid ka rasedad, taimetoitlased ning need, kes on otsustanud suitsetamisest loobuda, kuuluvad kõrgendatud riskigruppi. Imendumisraskused võivad kimbutada neidki, kellel on broomi, fluori ja kloori sisaldus organismis liiga kõrge.

Jodeeritud veega mitu kärbest ühe hoobiga

Inimene vajab joodi küll väikestes, ent regulaarsetes kogustes, kokku 100–200 μg joodi päevas. Ja nii iga päev! Teisisõnu, jood peaks olema kohustuslik ning lahutamatu osa meie toidulauast.

Kuigi looduses leidub joodi omajagu – nii pinnases kui ka ookeanis –, vähendavad erosioon, reostused ja maapinna töötlusvahendid märgatavalt selle sisaldust. Sestap ei pruugi tavaline kraani- või pudelivesi joodi tegelikku vajadust kaugeltki katta. Ja nii ongi igati mõistlik just jodeeritud vesi oma menüüsse tuua.

I-Vesi aitab mängleva kergusega joodipuuduse vastu võidelda. Tegemist on ligi 700 meetri sügavuselt, Tichė kaevust ammutatud ning joodiioonidega rikastatud mineraalveega, mis sisaldab lisaks mitmeid mineraale: kaltsiumit, magneesiumit ja kaaliumit teiste seas. Nii saabki keha korraga mitu head laksu – lisaks kosutavale veele ja asendamatule joodile uhke ansambli mineraalaineidki.

Kuna tasakaalus pH-tasemega (7,6–8,0) I-Vesi sisaldab 150 mikrogrammi joodi liitri kohta, katab see kenasti päevase normi, ilma et peaks joodi ületarbimist pelgama. Pigem vastupidi, I-Vesi teeb head iga sõõmuga!

Jaga!

  • 21. nov. 2018by Keith Jürimäe
  • 0

Add Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Telli uudiskiri